Natuke kevadet hingata sai ka bótaanikaaias. Käisin Tartus .
Oli töövestlus. Usun, et oli asjalik ja lootust andev hetk. Nagu ikka vaatan kõik kandidaatid üle, kes vähegi soovivad minugagi kohtuda. Isiklikke abistajad on sageli puudus... ja nii edasi.
Kuna mul on hetkel keeruline abistajatega, siis täna "päästis" mind Kristi. Nii vahva ol temaga üle kahe kuu jälle rallida. Ma olen hästi tänulik, et sain kõigele muule jalutada tunnikese lillede keskel - ja nägin esmakordselt elus valgeid sinililli - Tartu kesklinnas, Emajõe kallastel.
Nii nii tore kuulda omas kodus laste naeru. Mina olen alati harjunud lastega... On päevi/nädalaid, kus elamises vaikus... Vahel ei saa aru, mis vaikus see on... Siis plahvatab pähe, et ühtki last ei ole käinud😀 Botaanikaaias oli vahva lastearühm. Värava juures, kui lasime nad endi ees ära minna, siis õpetaja isegi lehvitas meile... Mänguväljakul, kui tegin mõnele lapsele silma või naeratasin, siis mõnigi laps naeratas vastu.
´Hommikupoolikul tegelesin mitme asjaga,
Hästi hea päev on olnud.