Parem kui 0 korda...

 Sain ka lõpuks õue. Kevadet nautima. Käisin mamma juures. Tiiru poes. Ja vaatasin maja ees õhtul taevatähti.    Ei midagi erilist ju. 

Kuid...

Kükitasin nelja seina vahel üle kahekümme päeva. Lihtsalt polnud kellega välja minna. Vägagi proosaline põhjus, eks ole...      

See kuu olen õueõhku saanud  minna hingama kolm korda. Parem ikka kui null korda 😀

 Ma ei virise.

See on minu tõeline elu, mida ei panda tähele. Sest... Tiia ju möllab!!!

Ja möllangi.

Elan. 

Vahetevahel ei saa isegi aru, mismoodi hakkama saan, aga saan hakkama. Ja mulle tundub, et ongi hea, et ei saa aru, kuidas üldse elan ja olen, vastasel juhul poleks enam vist mina ise... 

Aitäh  Hannale ka tänase - õigemine juba eilse vahva õhtupooliku eest.😍     

Kuigi eilegi olid mõned jamad, või mitte just head hetked...   Nagu ikka iga päev, aga siiski  oli hea päev. Pole hea teada, et veevärk jälle uputas... On hea teada, et see on kuiv ja kontroll all. Homme saabub ka abi...  

Esimene sääsk torkas säärte  . Vot nii vara ei  mäletagi olevat ma sääske näinud ...

 33 aastat naeratusi ja pisaraidki poja emana...

Iga päev müstilised killud...

Tahtsime Mirjamiga teed teha, kallasime tassi kuuma vett ja käis üks pauk - tass oli pooleks! Täpselt pooleks, ei ühtegi väikest kildu. Terve laud ja vaip oli kuuma vett täis. Sellist tassi minekut me ei olnud kumbki varem näinud. sel kruusil ei olnud ühtegi mõra ka.

Eile olin üksinda, võtsin taldriku varba vahele ja panin natuke kõvemini maha - ja taldrikust said tuhanded killud! 😀 Oh sa imede ime, ma tatsasin paljajalu üle kildude, et üleüldse põrandaharja kätte saada! Neid õnnekilde sai kokku pühitud vähemalt tund aega. Ja uskuge mind, jalgadele ei tulnud ühtegi kriimu 😀 Hakka kasvõi klaasikildudel kõndijaks 😄

Pagana pihta, mis praegu toimub?!

19 aastatt SINILILLEST, mis muutis mu elu

 Täna on papa sünniaastaspüev.

Täna 19 aastat tagasi sai mäkerdatud esimest korda õlivärvidega lõuendile imeline sinilill. Papale juubelikingiks. Siis ei ,mõelnudki, et sellest maalist muutub mu elu sajaga... Ma ei suutnud isegi mõelda, et see ongi´maal... 

Olen tänulik Pillele, kelle käsul ostsin värvid ja lõuendid - kaks lõuendit oli pakkis - ära´. See 23.märtsi 2006 õhtu tolle aja Novaluxi poes on olnud tagantjärele mõeldes üks parimaid pöördepunkte elus. 10 minutiga otsustasin endalegi ootamatult ja üllatavalt hakata maalima ja elu värvilisemaks muutma... 

Olen hästi tänulik papale, kes joonistas ka eluaeg, kuigi paljju vähem kui mina joonistanud olen ning julgustas kaks ´aastat pärast Sinilille veel maalima... Mäletan, et esimesel maalimisaastal sattusin hoogu, maalisin 17 - 18 maali. 

Aitäh taaskord ka sõpradele, eriti Mellale, kes rääkisid hakka maalima.

 

Mu  aken õites. 

Imeline.

Kuigi mitu taimi kipuvad välja minema... Ma ei saa pihta, mis neil on... Paar nädalat tagasi olid veel elujõus... Eks mõni päev tulebki mul lilledega toimetamispäev ette võtta. Ümber isturada ja nii edasi.

Eks taimedel on oma elu. Häid ja halvemaid aegu... Usun järjest rohkem, et toalilled tunnetavad , kui mul pingeline hetk. Siis väljendavad seda norus olekuga. Samas on lilli, mis säravad topelt. 

Tasakaal. 

Täpselt nii nagu mul. On häid ja halvemaid hetki... Igas hetkes on nii head kui halba...

Hommikul avastasin pangakontolt oma blogile tehtud üllatuse. Mul on väga hea meel, et mind loetakse, Loevad ka need lugejad, keda mina isiklikult ei teagi... Tuhat tänu Ingale  💖

On olnud tõesti seinast seina nädal. Lubasin olla endal ka jõuetum... Vale oleks koguaeg naerul olla, kui on hetki, kus tahaks lihtsalt karjuda... Kui aga neid hetki poleks, kui mõtledki milleks üldse, siis ei näekski ja ei  tunneks, et vaatamata kõigele on siiski palju asju hästi. See ongi õnn.